Kuidas targemalt kala püüda ja veeasukaid kasvatada?

Kalale, 25. juuli 2018

Eduka kalapüügiretke aluseks on loodusprotsesside tundmine, praegu saab Eesti Maaülikoolis kalanduse ja vesiviljeluse õppekaval omandada ka erialase kõrghariduse. Mida see endas täpsemalt kätkeb, sellest järgneva kirjatüki autorid räägivadki.

Eestis on veekogusid õnneks palju. Mida aeg edasi, seda enam tuleks mõelda selle ressursi oskuslikule kasutamisele – biomajanduse arendamisena.

Merede ja siseveekogude kalavarud on ülekasutatud ja looduslike kalavarude säästliku majandamise põhimõtete tundmine on väga tähtis. Vaja pole üksnes teavet kaladest ja teistest püütavatest/kogutavatest veeasukatest, vaid tuleb mõista, kuidas toimuvad loodusprotsessid veekogudes. Veelgi enam, peame teadma, kuidas taastada looduslike varude püsimist. Euroopas on trendiks uute kalaliikide ja muude veeorganismide kasvatuse arendamine. See nõuab eriharidusega tarku inimesi.

Ahvena-püük Kasari jõel. Fotod: Aimar Rakko, Eesti Maaülikool

Laia silmaringiga vesiviljelejate ettevalmistamine ülikooli tasemel on väga vajalik. Kõrgharidusega töötajaid vajatakse kalanduse ja vesiviljeluse õppe (ülikoolid, Järvamaa kutsehariduskeskus) ja infosüsteemis (kalanduse teabekeskus). Puudus on erialakonsulentidest. Sektoris vajatakse kõigi haridustasemega töötajaid oskustöölistest kuni doktorikraadiga tippspetsialistideni.

Vesiviljelus on üks kiiremini kasvavaid toidutootmise valdkondi maailmas, mis annab juba poole kogu tarbitavaist mereandidest. Euroopa Liidus on vesiviljeluse saaduste tarbimine ühe elaniku kohta ligikaudu 25 kg/a. Kasv on võimalik ja vajalik paljudes eri suundades: järjest kasvava toidutarbe rahuldamiseks, veeorganismid on efektiivseks biokütuse allikaks, järjest rohkem hakatakse kasvatatud vetikaid kasutama farmaatsia- ja kosmeetikatööstuses. Euroopa Liidu poliitikud on pidanud vesiviljelusetoodangu kasvu, nagu ka põllumajandustoodangu kasvu hädavajalikuks toiduga varustatuse seisukohast. Kuid kasvu peamiseks mootoriks Euroopas on olnud hoopis Norra oma lõhetoodanguga. Euroopa Liidus on esikohal Vahemere kalade (huntahven ja merikoger), vikerforelli ja limuste kasvatamine. Vikerforell on ka Eestis peamine kasvatatav kalaliik, kuid uute võimalustena nähakse koha ja ahvena kasvatamist, mille järele on Lääne-Euroopas suur nõudlus. Euroopa vesiviljeluses on kindlalt võetud suund keskkonnasäästlikule ja kõrgete kvaliteedistandarditega tootmisele. Olulised on ka loomade heaolu ja tarbijakaitse standardid ning keskkonnanõuded. Üks suuremaid väljakutseid tänapäeva vesiviljeluses on leida tasakaal keskkonnahoiu ja konkurentsivõimelise tootmise vahel. Selle tagamiseks on vaja mitmekülgse haridusega, kuid hea erialase oskusteabega inimesi.

Suurim väljakutse Eestis saab olema uute teadmiste toomine ja rakendamine sellesse valdkonda. Senised tegevused on olnud väga väikese mahuga, seepärast tuleb panustada koostöösse teiste maadega. Peame teadma Eesti looduslike tingimustega sobivate liikide nõudlusi. Selleks omakorda on vajalikud vastavad uuringud kasvatamise tehnoloogiate väljaarendamiseks igakülgseks toetamiseks (uuringud, katsetused, investeeringud). Vaja läheb sügavaid teadmisi hüdroloogiast, veeorganismide bioloogiast, geneetikast ja tõuaretusest, inseneriteadustest, kalade tervishoiust ning kalavarude taastootmisest. Lähiaja eesmärgina on püstitatud katse- ja arendusbaasi väljaarendamine EMÜs. Vajadus on ka kutseõppe tasemel lihttööliste järele. Seega on arengu puhul kõrgharidusega töötajate vajadus ilmne.

Õppetöö tugineb EMÜ laiapõhjalisele erialalisele teaduskompetentsile, koostööle põllumajandus- keskkonnainstituudi hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli (endise nimega limnoloogiakeskuse) ja veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse õppetooli vahel, kaasates ka spetsialiste teistest kõrgkoolidest. Õpe toimub eesti keeles, aga lõpetaja omab erialalist pädevust inglise keeles. Kalanduse, sh vesiviljeluse ja veeloomade tervishoiu alast õpet annavad meie õppejõud ka põllumajanduse, loomakasvatuse ning toiduteaduse, aga ka veterinaaria õppekavale nii eesti kui ka inglise keeles. Õpetame Soome ja teiste ELi maade üliõpilasi. Täiendusõpe käib Avatud Ülikooli kaudu ja koostöös Järvamaa kutsehariduskeskusega.

Alates 2019. aasta sügisest saab õpinguid jätkata magistriõppekaval. Sellest alates saavad nii kalanduse ja vesiviljeluse kui ka lähedaste erialade bakalaureuse tasemel lõpetanud üliõpilased jätkata valitud suunal magistriõppes.

Õppekava eesmärk on valmistada ette kõrgharidusega spetsialiste töötamaks avalikus ning erasektoris kalanduse ja vesiviljeluse valdkonnas. Neil on oskused biomajandusel põhineva sinise majanduskasvu edendamiseks, ressursside kestlikuks majandamiseks ja keskkonnateenuste parimaks kasutamiseks. Kalanduses rõhutatakse jätkuvalt kalavarude säästvale ja jätkusuutlikule kasutamisele, mis eeldab üldisemat arusaama veeökosüsteemide toimimisest.

Praktikumid kalakasvatustes.

Õppekavas pööratakse suurt tähelepanu praktilisele õppele. Palju õppetööd toimub Tartust eemal, näiteks Maaülikooli limnoloogiakeskuses, mis asub Võrtsjärve kaldal. Vesiviljeluse praktika läbitakse kala- ja vähikasvandustes. Osa kalanduspraktikat toimub rannikumerel. Üliõpilasi kaasatakse aktiivselt kalanduse ja vesiviljeluse alasesse uurimistöösse.

Ootame eelkõige loodushuvilisi inimesi, kel on praktiline meelelaad. Vestlustes üliõpilastega on selgunud, et nii mõnigi tahab rajada oma ettevõtte.

Pärast ülikooli lõpetamist on võimalusi palju ja haridusteed valla. Oluline on koolitada haritud inimesi, kes ei jää edasises elus jänni.

Omandatav akadeemiline haridus annab võimaluse õpingute jätkamiseks magistriõppes või asumiseks tööle kalanduse ja vesiviljeluse valdkonna teadmisi ja oskusi nõudvatel ametikohtadel:

• tootmis- või tippjuhina kalanduse või vesiviljeluse valdkonna ettevõtetes;

• spetsialistina kalanduse ja vesiviljeluse riikliku reguleerimise ja finantseerimisega tegelevates ametiasustustes (keskkonnaministeerium, maaeluministeerium, keskkonnaamet, keskkonnainspektsioon, PRIA, veterinaar- ja toiduamet, keskkonnakaitseorganisatsioonid)

• akadeemilises karjääris magistrantuur -> doktorantuur -> töö õppejõuna või teadlasena ülikoolis või õpetajana kutseõppeasustuses.

Taristu, ka õppe-, katse-, vaatlusvahendite nüüdisajastamine on viimastel aastatel olnud väga intensiivne. Limnoloogiakeskuses on see peaaegu täies mahus välja arendatud. Renoveeritud ja sisustatud on kõik hooned, sh laboratooriumid Võrtsjärve ääres. Tartus baseeruv üksus paikneb taastuvate loodusvarade teaduskeskuse hoones ülikoolilinnakus. Kalandusuuringute läbiviimiseks on olemas ujuv- ja püügivahendeid sh uurimislaevad Peipsil ja Võrtsjärvel. EMÜ vesiviljeluse õppetoolis on sisustatud tipptasemel laboratoorium kalade ja vähkide geneetilisteks uuringuteks. Katse- ja arendusbaas on projekteeritud ülikooli linnakusse ja peatselt algavad ehitustööd.

Teadmised on suurim vara, tulge meile õppima!

Väikejärvede välitööd.

Mida kalanduse ja vesiviljeluse õppekaval õpitakse:

• kuidas meie loodus ja veekogud muutuvad lühikesel ja pikal perioodil. Kuidas kliimamuutused mõjutavad veekogusid;

• millised on vee omadused ja kes vees elavad;

• kuidas on veekogud „ehitatud“ ja kuidas toimivad;

• millised keskkonnamürgid on vees ja kuidas need mõjutavad vee elustikku;

• milline on kalade elu, sh kuidas organismid talitlevad, toituvad, milline on geneetika;

• kuidas hallata kalavarusid ja millised on püügitehnoloogiad;

• kuidas käidelda ja turustada kalu, pidades silmas ka toiduohutust;

• millised on vesiviljeluse tehnoloogiad, sh tehnilised lahendused ja kuidas sööta, paljundada kalu;

• kuidas teha haiguste tõrjet;

• kuidas pidada akvaariumit.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?