Peipsi Puhtaks 2018

Keskkonnainspektsioon, 25. juuli 2018

Mõnda heategu on vaja korrata. Nimelt Peipsi järve puhastamist nakkevõrkudest. Mõtlikuks teeb selle asjaolu aga fakt, et püüdjad ise suurt huvi oma põllu vastu üles ei näita. Kui järgnevaid ridu peaks juhtuma lugema mõni psühholoogi haridusega inimene, siis oleks Kalale peatoimetaja väga tänulik kirja või kõne eest, mis aitaks lahti mõtestada selle, kuidas tekitada kutselistes kalurites kambavaimu ja soovi koristustalgutel osaleda.

Leitud nakkevõrkude asukohad kaardil. Fotod: Ivo Kask

Praegu tundub, et käib vastandumine, kus riik korraldab, maksustab ning karistab ja kutseline püüdja peab loomulikuks, et sama organ ka saadud tulu eest tema järelt koristab. Kas võib asi olla selles, et enamik kalureid räägib teist keelt, aga talgutel osalemise üleskutsed on eestikeelsed? Ehk ongi tegu vaid väikese kommunikatsiooniveaga? Igatahes toome selles artiklis ära hulga fakte, mõistmaks järvel toimuva olukorra tõsidust.

Peipsi järve koristustalgute teises etapis õnnestus järve põhjaosast leida ja eemaldada 272 nakkevõrku. Koos järve lõunaosast eemaldatud võrkudega tuleb nende koguarvuks 624 ja kogupikkuseks hinnanguliselt 43,6 km.

Koristustalgute teine etapp toimus 13. ja 14. juunil Mustveest ülespoole jääval veealal. Peale keskkonnainspektsiooni maakonnainspektorite osales talgutel üks harrastuskalastajate paatkond.

Võrke otsis esimesel päeval seitse ja teisel päeval kuus paati, võrkude eemaldamiseks oli kaks suuremat võrgumasinaga varustatud laeva.

Järve põhjaosas leiti peale triivivate nakkevõrkude kahest kohast hunnik mõrralina, kaks mõrraankrut köiega, üks mõrra ankruköis ilma ankruta ja paar püügivahendi tähist. „Koos võrguga tõmmati välja ka üks talvel võrkude paigaldamiseks kasutatav puldist juhitav väikeallveelaev, mida kohalikud nimetavad torpeedoks. Tõenäoliselt on vesi seda juba kahjustanud, nii et vaevalt seda enam kasutada saab,“ ütles keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor Ivo Kask.

See oli kunagi latikas.

29. ja 30. mail puhastasid inspektorid koos abilistega Mustvee ja Piirissaare vahele jäävat ala.

Inspektoritele olid abiks keskkonnaministeeriumi ametnikud ning kohalikud kalurid ühel päeval nelja ja teisel päeval kolme paatkonnaga. Järve lõunaosast eemaldati 352 nakkevõrku.

Mõlemal korral olid ilmaolud väga head, see tegi tragijate töö lihtsamaks.

Peipsi koristustalgute tulemusi kokku võttes märkis Kask, et see on üks omamoodi ettevõtmine. „Tööpäevad on tavapärasest pikemad, töö nõuab sageli suuremat füüsilist jõudu ning võrkude leidmisel ja väljavõtmisel peab taluma ka ebameeldivat lõhna. Samas keegi ei nurise ja igaüks annab endast parima, et töö sujuks ja saaks kiirelt tehtud,“ rääkis Kask.

Peipsi järve vanadest võrkudest puhastamine käib keskkonnainspektsiooni algatusel ja seda toetab rahaliselt keskkonnainvesteeringute keskus.

Keskkonna- kaitse inspektorid töös.

Väiksemate aluste töö on tragimine, võrgu leides kinnitatakse sellele nööriga poi, mis hiljem suure laeva poolt üles tõmmatakse.
Võrkude paigaldamiseks mõeldud ja puldiga juhitav allveelaev.
Väärib väljatoomist. Ainukesena harrastajatest osalenud ekipaaž.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?