Võõrad hirved ja oravad võivad Eesti looduse peapeale keerata

„Aksishirv on oluline metsakahjur, kes sööb ära alustaimestiku ja enamasti ka noored puud. Neis kohtades, kus ta ennast sisse seab, on metsal väga keeruline uueneda. Siiami kabeoravaga on peamine mure see, et ta ei kogu varusid, mistõttu sööb talvel puude ladvapungi ja koorib tüvesid – teeb kahju nii metsades kui ka haljastusaladel, puukoolides ja viljaaedades. Tema levikualal on teatud piirkondades 80 protsenti puudest oravakahjustusega,” kirjeldab Euroopat ohustavaid võõrliike Merike Linnamägi, keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik.