Olukorrast metsas: põdral ja karul läheb kenasti, metskits on kriisist toibunud, aga rebane ja kährik kannatavad kärntõve käes

Metskitse arvukuse kukkumine pani põntsu ilvese asurkonnale, sigade Aafrika katk jättis oma jälje kährikutele ning laialdane vaktsineerimine marutaudi vastu ajas hundidki kärna.

Kuidas see kõik täpsemalt juhtus ja palju meil praegu ulukeid metsas elab, räägib Rauno Veeroja, loomaökoloogia doktor, keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist ning ülevaate „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2021“ üks koostajaist.

PÕDRALE METSA MAJANDAMINE MEELDIB. „Alates 2013. aastast on üritatud viia põdra arvukus küttimisega madalamale, kui ta siin veel viis aastat tagasi oli ja nüüdseks ongi suuremas osas Eestist põdra arvuks langenud. Muidugi on veel alasid, kus põdra asustustihedus on üle mõistuse suur, aga on ka paiku, kus ta on haruldaseks jäänud. Eelmisel aastal hindasime põdra talvist, poegimisperioodi eelset arvukust 11 600 isendi kanti ja soovitasime sügisel küttida umbes 5000 looma.